Minust
Pille Kannisto
Olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, Mustamäel, sealsamas, kus elab ka raamatu “Britaga juhtub” peategelane. Praegu elan Sakus, kuid pean end nii tallinlaseks kui sakukaks. Mul on kolm last ja kaks lapselast.
Lapsena olid mu lemmiktegevused lugemine ja joonistamine. Teises klassis avaldati minu luuletus ajakirjas Täheke, ei osanud sellest suurt midagi arvata. Põhikoolis läksid kirjandid alati hästi, aga kirjanikuks saamist ma ei planeerinud.
Olin aastaid kirjutanud väikeseid lookesi, lihtsalt enda jaoks, kuid 2021. aastal sundis põlvetrauma mind seitse nädalat kodus istuma. See oli üsna masendav ja igav ka. Ootamatult meenus naljakas juhtum lapsepõlvest. Plaanisin kirjutada ainult ühe lühijutu aga läks nii, et lugusid, mida üles kirjutada, ilmus aina juurde. Nii sündiski minu esimene raamat “Britaga juhtub”.
Mind inspireerivad elu, inimesed ja naljakad juhtumid. Mulle meeldib märgata asjade olemust ja kirjutada nii, et laps saab naerda ja mõelda, aga ka täiskasvanu leiab ridade vahelt midagi enda jaoks. Usun, et lapsed on väga intelligentsed ja kirjutan neile kui võrdsetele. Pean oluliseks huumorit, sest huumor kannab meid elus edasi ka rasketel hetkedel. Tahan külvata headuse ja kaastunde seemneid inimestesse, samuti hoolivust üksteise ja kogu elava suhtes. Lasteraamatute tegemise juures vaimustab mind see, kuidas illustraatorid suudavad loo piltidesse valada.
Olen hajameelne unistaja, igal hommikul alustan päeva unenägude üleskirjutamisega, olen isegi õppinud unenägemise õpetajaks! Hommikuti teen hommikuvõimlemist. Armastan naerda, reisida, süüa teha (süüa ka), jalutada ja pildistada. Pilte enamasti hiljem ei vaata. Loen palju ja veel rohkem jätan lugemata. Mulle meeldib oma pere ja sõpradega aega veeta. Teen nalja nii surmtõsiselt, et hiljem pean vabandama ja selgitama.
Ja kuidas tekivad minu raamatud? Alati täiesti ootamatult, mulle ilmutab end tegelane, kelle loo panen kirja.
Minu teekond teadveloleku meditatsioonide juurde
Olen mediteerimisega tegelenud juba mitu aastakümmet. Meditatiivsesse seisundisse sattusin juba lapsena iseenesest, lihtsalt hõljusin kuskil ja olin nagu ära, mulle meeldis see heaolu tunne. Mul on alati olnud kerge sulgeda silmad ja näha pilte ja lugusid silme ees lahti rullumas, see on minu jaoks kummalises vastuolus sellega, et tegelikkuses olen väga tundlik ja ergas inimene.
Täiskasvanuna tutvusin meditatsiooniteemalise kirjandusega. Minus püsis sel ajal veendumus, et meditatsioon, see ongi see mõnus kosmiline ja kerge tunne, kus hõljun justnagu tühjuses. Järgmisena aga jõudsin Silva meetodi, visualiseerimise ja manifesteerimiseni. Sealt edasi juba juhendatud meditatsioonideni. Tegutsesin aastaid bioresonantsteraapia terapeudina ning hakkasin tegema oma klientidele väikseid juhendatud meditatsioone, mille käigus nad meditatiivses seisundis olles otsisid vastuseid oma küsimusteni. See töötas erakordselt hästi, mõjus lõõgastavalt ja aitas inimestel jätta kõrvale mõtete segadik ning tunnetada, mida nad tegelikult vajavad.
Niisiis olin arvamusel, et meditatsiooni valdkonnas olen jõudnud lõppu. Ka unenägemise töötubasid tegin mitmeid aastaid, visualiseerimine ja unenäkku tagasi minek oli mulle lihtne ja loomulik.
Siis aga sekkus elu, murdsin jalaluu ja äkitselt ei olnud mul enda sees enam üldse hea. Tavaline meditatiivne seisund ei õnnestunud valu tõttu, visualiseerimine ja kujustamine mind ei aidanud. Olin pinges ja hirmul oma tuleviku pärast – jalavalud piinasid, paranemine ei olnud ootuspärane ja kestis justnagu lõputult.
Olin alati mõelnud, et mindfulness on midagi abstraktset aga olles sunnitud olema kodus, ilma võimaluseta liikuda, avastasin internetist juhendatud teadveloleku meditatsioonid. Need muutsid mu elu, sest näiteks kehatunnetuse meditatsioon aitas olla oma kehas kohal ka siis, kui on paha ja valus ja soov põgeneda.
Tunnete, mõtete ja aistingute märkamine mõjusid kummaliselt rahustavalt. Taipasin, et mul on, mida juurde õppida ning asusin õppima teadveloleku õpetajaks. Juba õppimisprotsess oli väga silmiavav, minu jaoks oli suurim õppetund olla kohal ja lasta olla, mitte võidelda. Olla kannatlik ja lasta protsessil toimuda. Ma vabanesin hirmust valu ees ja seejärel lõpuks ka suurtest valudest. Ja ma magan paremini, sest kehaskaneeringu harjutus koos hingamisharjutusega on minu unehügieeni osa. Olen märganud, et minus on rohkem meelerahu ja tasakaalu, olen rohkem kohal oma igapäevases elus ja oma kehas. See on hea tunne.
Haridus
- Olen rahvusvaheliselt sertifitseeritud mindfulnessi ehk teadveloleku õpetaja ning juhendan praktilisi teadveloleku ja meditatsiooni töötubasid.
- Aktiivne unenägemine on olnud minu elus samuti pikka aega oluline teema. Olen läbinud Robert Mossi aktiivse unenägemise õpetajakoolituse ning juhendanud sellel teemal töötubasid.
- Olen lõpetanud Tallinna 32. keskkooli, Tallinna 2.kutsekooli, Eesti Majandusjuhtide Instituudi ja Tallinna Ülikooli käsitöö, kodunduse ja inimeseõpetuse õpetaja erialal.
- Õppisin Holistilise Teraapia Instituudis.
- Harinud olen end erinevatel täiendkoolitustel ja kursustel.
In English Pille Kannisto is an Estonian children’s book author based near Tallinn. Her three books have been represented at the Bologna Children’s Book Fair in 2023, 2025 and 2026. For international inquiries: pille.kannisto@gmail.com